Selle aasta jaanuaris alustati Martna külas kolemajade lammutamist, kuid üks alles jäänud maja tekitab kohalikes segadust. Mis sellest majast ikkagi saab ja kelle jaoks seda renoveerima hakatakse?
Martna küla viimasest kolemajast ei pruugigi asja saada
/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)
27. veebruar 2021, 12:09
Veel eelmise aasta lõpus võis näha Palivere poolt Martnasse sisse sõites kaht ühesugust tühja kortermaja, millest üks on tänaseks lammutatud. Kohalikes tekitas maja lammutamine aga küsimusi. Miks lammutati Martna küla üks uuematest kortermajadest, kui alevi keskel on väidetavalt hullemas seisus konstruktsiooniga maja, kus inimesed peavad elama?
Kui lammutamise ajal mõtlesid kohalikud, et kas mõlemast majast tõesti asja ei saa, siis nüüd hirmutab neid see, mis saab alles jäänud majast. Lekkinud teabe põhjal väidavad osa inimesi, et majast saab vanadekodu, teised aga ütlevad, et sellest pidavat saamas sotsiaalmaja. Kohalikud ei soovi, et asotsiaalide tõttu kannataks küla maine. Pigem loodavad nad, et maakohta saavad elama tulla toredad noored pered, kes oskavad nautida rahu ja vaikust.
«Kuuuurija» pöördus Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse poole, kes palus vastuse anda volikogu liikmel Hardi Rehkaltil. Viimane on Martnas tuntud kui keegi, kes seisab südamega kohalike heaolu eest.
Rehkalti täispikk vastus:
«Need majad ehitati 1980-ndate keskpaigas ja tühjaks jäid 1990-ndatel, kui maal hakkasid kaduma töökohad ning inimesed liikusid linnadesse, kus olid suuremad võimalused leida tööd. Selline oli trend üle Eesti.
Viimasel paaril aastal on hakanud inimesed maale tagasi liikuma ja seepärast tekkis plaan need majad uuesti eluruumidena kasutusele võtta. Kahe maja kordategemiseks puudub majanduslik võimekus ja samas ei julge keegi prognoosida ka seda, et võiks lähiajal tekkida vajadus nii suures mahus elamispindade järele. Lammutada otsustati maja, mis jääb katlamajast kaugemale, et võimaliku ühe maja renoveerimise korral oleks liitumine tsentraalküttega mõistlikum.
Maja lammutamise käigus selgus, et alles jäänud korterelamule on vaja tellida täies mahus ehituslik eksperthinnang, mis selgitaks kandekonstruktsioonide tegeliku seisukorra. Peale eksperthinnangu valmimist saab otsustada, kuivõrd mõistlik oleks seda maja renoveerida. Sealt edasi selguvad järgmised sammud. Kuigi eelmisel aastal kasvas Martna osavalla elanike arv 20 inimese võrra, tuleb jälgida rahvastiku rändetrende, et prognoosida, millised oleksid vajadused uute elamispindade järele.
Kui ekspertiis ja rahvastikuprognoosid toetavad maja renoveerimist, siis sealt edasi saab järgmisi samme kavandada ainult avalike arutelude käigus, et võtta maha pinged, mis on tekkinud arvamusest, et maja kasutuselevõtmisel võib olla eesmärk, mis ei sobitu kohalikku keskkonda.»