Registreerimata puurkaev tekitas naabritele paksu pahandust

Juulia elab tiheasustusalal ehk naabritega väga lähestikku. Tema piirkonnas puuriti nõukogude ajal palju puurkaevusid, mis on tänaseks endiselt registreerimata ning mille asukohad on paljudele teadmata. Kuid teadmatus ei olnud see, mis Juulia keldrikorruse ära rikkus.

Juulia räägib, et tema ja tema naabri krundi piiril asub üks registreerimata puurkaevudest. Naise sõnul teadsid seda ka naabrid, sest nad olevat kaevu aiamaa kastmiseks kasutanud. 

Ühel päeval otsustas naaber tellida Balti Puurkaevust uue kaevu, kuid jättis tõenäoliselt ettevõttele mainimata, kus asub juba olemasolev kaev. 

Peale uue kaevu puurimist tekkis Juulia keldrikorrusel suur veeuputus. «Minu maja keldrikorrusel asub saun ja puhkeruum, see kõik on rikutud. Kõige hullem on see, et sain maja kindlustatud alles sama päeva hommikul, kuid õhtuks oli kõik üle ujutatud. Kindlustus mulle seda tõenäoliselt ei korva. Naaber eirab ja ei tee teist nägugi,» räägib naine õnnetult.

Juulia palus «Kuuuurijal» uurida, mida sellise juhtumi puhul teha saab ning kuidas selline uputus üldse tekkida sai. 

«Kuuuurija» võttis ühendust ettevõttega Balti Puurkaev, et tuua selgus majja. Siin on ettevõte vastus:

«Sellised uputused võivad tekkida piirkondades – tiheasustusaladel –, kus inimestel on Vene ajal puuritud dokumentatsioonita puurkaevud/puuraugud, nt Põltsamaal, Paides ja Türil, on sellised olukorrad ette tulnud. Sellistes piirkondades tuleks teavitada uue puuraugu puurimisel lähimaid naabreid, kuna paljudel on sellised kaevud majasisestes keldrites. 

Neid kaeve, millega on probleeme olnud, tuleks nimetada pigem puuraukudeks, mitte puurkaevudeks, kuna puuraukude manteltorude pikkus on olnud maksimaalselt 2-3 meetrit. See aga tähendab seda, et need kaevud pole kunagi kvalifitseerunud puurkaevudeks. Uue maasoojuspuuraugu puurimisel võib lähedal asuvast madalalast puuraugust, kus manteltoru on paigaldatud vaid umbes 2-5 m, hakata vett välja pressima, kuna lubjakivim on lõheline ja kõrvuti olevate puurkaevude lõhed, kust vesi tuleb, võivad olla ühed ja samad. Puurkaeve puuritakse lubjakivimisse suruõhu haamri abil. Lihtsalt öeldes satub maapinda korraga suur kogus õhku, mis paneb lõhedes oleva vee liikuma ning kuna lubjakivim on lõheline, surub õhk vee lõhedest välja.  

Ka omatakse sellistes keldrites lahtiseid trassi toru otsasi, mis tulevad vanadest puurkaevudest majja või on majad lausa ehitatud varem puuritud puurkaevude peale (mis on seaduse järgi keelatud). Puurimisel kasutatava suruõhu tõttu võib kõrval puurides lüüa vanast veetrassi torust või keldris olevast puurkaevust vee välja ning kelder upub. Sellised torud ja kaevud tuleks oma vara kaitsmiseks kindlasti sulgeda. 

Keldrid ehk miinuskorrused, mis on ehitatud maapinnast allapoole ehk maa sisse, peavad olema korraliku hüdroisolatsiooniga. Igapäevane ümberkaudne maapinnavesi ei pruugi halvasti isoleeritud miinuskorrusesse tungida, kuid õhuga survestatud vesi võib seda kahjuks teha. Sellised kaevud on ebaseaduslikud, kui neid ei ole keskkonnaregistris ja ehitisregistris arvele võetud. Puurkaevu ja maasoojuspuuraugu projekti koostamisel kaardistatakse asendiplaanile kõik registrites olevad ümberkaudsed puurkaevud, millega teatakse edaspidises töös arvestada. Nende kaevudega, mida registrites ei ole, ei osata ka arvestada. 

Ebaseaduslikud puuraugud tuleb ametlikult sulgeda või võimalusel arvele võtta. Seadusest tulenevalt majasiseseid puurauke/puurkaeve ei ole võimalik arvele võtta. See tähendab, et tuleb koostada likvideerimisprojekt või kasutusele võtmiseks seadustamise projekt, mis kantakse registrisse. Hiljem vastavalt projektile teostatakse sulgemistööd. Selliseid töid teostavad vaid hüdrogeoloogilisi tegevuslubasid omavad ettevõtted.  

Keskkonnasäästlikkus ja roheline energia on lähituleviku prioriteetideks, mis tähendab, et  maasoojuskaevude rajamine kasvab. 

Meie saame inimesi eelnevalt nõustada, teavitame oma kliente ning palume neil naabreid teavitada. Meie ei vastuta kliendi edasiste teavitamiste eest, kuid inimeste pahameele pärast kannatame ka meie. Kahjuks on olukordi, kus läbimõtlemata postitatakse interneti avarustesse väärinfot, millega kahjustatakse ettevõtte tegevust ning tihtipeale tuleb meil enda kaitseks pöörduda kohtusse. 

Antud probleem vajab kindlasti tähelepanu ning tekkinud olukorda on võimalik lahendada vaid kohalike omavalitsuste, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, vastavaid tegevuslubasid omavate ettevõtete ja selliseid kaevusid omavate kodanike ühisel koostööl. 

Seega jääme lootma, et omavalitsused algatavad vajaminevaid muudatusi, et selliseid ebameeldivaid olukordi enam ei esineks.»