«Kuuuurija» poole pöördus Andrus, kelle sõnul on kohtutäitur arvestanud tema sissetulekust maha kokkulepitust suurema summa ja nüüd on tal arved maksmata.
Mees kurdab, et kohtutäitur võtab tema arvelduskontolt liiga palju raha
/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)
17. juuni 2021, 13:16
Andrus rääkis «Kuuuurijale», et mõni aeg tagasi elasid tema juures kolm sõpra, kellel ta lubas ka lahkelt oma asju kasutada.
Tal oli tellitud Telia koduinternet ja teleteenuste pakett, mille kaudu sai tellida vajadusel ka muid lisateenuseid. Andruse sõnul tema sõbrad just neid eriteenuseid tellisidki ja nii sai mees kuu lõpus ulmeliselt suure arve, mida ta ei suutnud enam ära maksta.
Töövõimetoetust saav mees jäi nüüd rahaga hätta ning õige pea tuli talle kõne ka kohtutäiturilt. Andruse sõnul oli tal kokkulepe kohtutäitur Oksana Kutšmeiga, et tema arvelt võetakse maha vaid 1,44 protsenti sissetulekust kuus.
«Ma tahaksin taas internetti koju saada, aga selleks peaksin ma Teliale kogu arve ära maksma. Kuna minu töövõimetoetus on niivõrd väike ja lisaks sellele võtab sealt oma osa ka kohtutäitur, ei ole mul jagunud raha arve ära maksmiseks,» oli Andrus olukorra tõttu õnnetu.
Imekombel tegi talle pakkumise kiirlaenudele keskendunud pank Bondora ning mees võttis selle lahkelt vastu. Juba mõne minuti pärast potsatas Andruse arvele väidetavalt arve maksmiseks vajalik summa.
Teda hämmastas aga see, et ka Bondorast laekunud laenust oli kohtutäitur juba raha maha arvestanud ja nüüd ei saavat ta oma arvet Teliale ikkagi ära maksta. Seda, kuidas maksehäirega mees laenu sai, teab vaid Bondora.
«Kuuuurija» küsis Andruse võlgadega tegelevalt kohtutäiturilt Oksana Kutšmeilt, miks ja kuidas nad mehe arvelt raha maha arvestavad.
Loe kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei täispikka vastust:
«Põhimõtteliselt, võlgniku raha, mis ei ole käsitletav võlgniku sissetulekuna, on täies ulatuses arestitav. Nii on ka selle Bondorast saadud laenuga. Täitemenetluses on sätestatud võlgniku sissetuleku (mitte suvalise võlgniku saadud raha) arestimise piirangud. Kohtupraktikas on leitud, et mitte kõik võlgniku poolt saadaolevad rahalised vahendid ei ole käsitletavad võlgniku sissetulekuna. Riigikohus 04.03.2008 kohtumääruse asjas nr 3-2-1-3-08 p-s 17 on näiteks leidnud, et ühekordne tulu vara võõrandamisest, kingitusena saadud summa jms ei saa lugeda sissetulekuks TMS § 130 jj mõttes.»